Metsaülikool on nädala pikkune suve programm.
MÜ pakub ainulaadset elamust – eesti keeles ja meeles koosviibimist, vestlusi, loenguid, arutelusid, muusikat, rahvatantsu, huviringe, looduse nautimist, saunas käimist, lõkkeõhtuid ja toredat lõpupidu.
Tegevus toimub Kotkajärve kauni looduse keskel – metsas, järve ääres, paadisillal, lõkke- ja metsaplatsidel vabameelses õhkkonnas.
Ööbimine on telkides. Mõningaid kohti leidub ka Kotkajärve hoonetes. Toitlustamise ja sauna eest hoolitseb MÜ pererahvas. Vajaduse korral töötab lasteaed 4-10 aastastele.
Kotkajärve Metsaülikooli korraldavad vabatahtlikud.
Metsaülikool tegutseb võrdsuse printsiibil – kõik osalejad sinatavad ühtteist.
Kotkajärve Metsaülikooli ajaloost
Kotkajärve Metsaülikooli (MÜ) loomise alguseks võib lugeda 1966. aasta sügist, kui Torontos tegutsevate noorteorganisatsioonide ühisnõupidamisel otsustati pakkuda ülikooliealistele Põhja-Ameerika noortele võimalust jätkata oma teadmiste täiendamist eesti ja eestlusega seotud valdkondades. Leiti, et pärast Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli lõpetamist, skautide-gaidide tegevuse läbimist, pole eesti päritolu noortel piisavalt võimalusi hoida sidet kodumaaga.
Ühiselt töötati välja metsaülikooli tegevuse põhialused, millede järgi tegutsetakse siiani:
1) MÜ tunnustab eesti rahvast kui füüsilist ja kultuurilist tervikut, olenemata sellest, kus või millistes tingimustes üks või teine osa meie rahvast asub.
2) MÜ on apoliitiline organisatsioon objektiivse teabe levitamiseks eesti kultuuri, teaduse, poliitika ja ühiskondlike küsimuste alal, tehes seda võimalikult akadeemilisel tasemel.
3) MÜ on endastmõistetavalt ja ilma surveta eestikeelne ning eestimeelne.
19. augustil 1967. aasta õhtul toimus esimese MÜ avamine juhataja Olev Trässi sõnavõtuga.
Metsaülikooli programm
MÜ tegevust koordineerib juhatus, kelle peamiseks ülesandeks on MÜ programmide koostamine ja aastatega tekkinud varade, arhiivi, filmide ja helisalvestuste kogu hooldamine. Kõik huvilised on alati oodatud MÜ korraldamisele kaasa lööma.
Päeva põhiosas toimuvad loengud eesti kirjanduse, kunsti, teaduse, muusika, ajaloo, poliitika, majanduse ja kodukultuuri valdkondadest.
Õppejõududeks on MÜ läbi aegade kutsunud Ameerika mandril elavaid Eesti teadlasi ja lektoreid, kes vastavad MÜ kavale ja tasemele. On huvitav märkida, et peale Eesti iseseisvumist on järjest enam kutsutud MÜ-sse esinema Kodu-Eestist pärit huvitavaid inimesi, teadlasi ning oma ala meistreid. Nende sõnavõtud on kirjeldanud Eesti poliitilist arengut, andnud ülevaadet spordist, muusikast, teatrist või kirjandusest.
Rõhutatuim õppeala Metsaülikoolis on eesti keel.
Lisaks eesti kõnekeelele ja eestikeelsetele loengutele toimuvad igal hommikul keeletunnid – nn. keelekohvikud, kuhu metsaüliõpilased jagunevad oma võimete, keeletaseme ja huvialade (kirjandus, ajakirjandus, luule, vestlusringid, kõnekeel jmt.) järgi.
Päeva pinge leevendamiseks toimuvad õhtupoolikutel huviringide tegevused. Huviringideks on olnud rahvatants, kunst, näitlemine, laul, loodusvaatlus, sport, eesti käsitöö. Huviringides on läbi aegade ehitatud eesti kandleid, tehtud ehis-sepistööd, voolitud puulusikaid, kääritatud meemõdu, tehtud leiba ja kaerakilet, valmistatud pastlaid, toimetatud ajalehte, vändatud videofilme jne.
Metsaülikooli ametlikule programmile lisandub õhtune omavaheline suhtlemine vabas õhkkonnas, lõkke- , filmi – ja saunaõhtud. Nädal möödub sõbralikus ja kultuurses eesti õhkkonnas.
TULE JUURTE JUURDE!
