Kui Esimene maailmasõda mujal maailmas lõppes, siis Eestis asjad alles algasid. Vabadussõda toimus paralleelselt oma riigi ülesehitamisega, mis veel paar aastat tagasi oli olnud osa suurest tsaariimpeeriumist, seda ka kaubanduslikult. Kaubandussuhted Venemaaga katkesid, otsida tuli uusi turge, kaupu ja toimetulekuviise. Kuna Soome otsustas sõjaaegset alkoholikeeluseadust mitte leevendada, ulatasid ülelahenaabrid neile tulusa abikäe ja asusid salaja Soome piiritust toimetama.
Tuntuim selleteemaline Eesti film on 1994. aastal valminud „Tulivesi“, mille tegevus toimub 1920. aastatel Eesti põhjarannikul, kus ristuvad eri arusaamad aususest, õiglusest, elust ja armastusest. Selle filmi mõtteliseks eelkäijaks on Evald Tammlaane vähetuntud näidend „Valge lagendik“ (1937), millel leidub filmiga mitmeid paralleele.
Salapiirituseveo teemat puudutab ka Kanada-eestlasest kirjanik Raissa Kõvamees oma romaanis „Randlased“ (1962). See teos omakorda on andnud inspiratsiooni samalt saarelt pärit Juhan Smuulile „Muhu monoloogide“ sarja lugude loomiseks. Smuuli loomingu põhjal on valminud üks Eesti kõigi aegade armastatumaid komöödiafilme „Siin me oleme“ (1978). Salapiiritusevedajad on selle tegelaskonnas asendunud heeringalaevameestega – aga nii juhtus tegelikult ka päriselus! Kuidas just, seda räägimegi ettekandes.
Kadri Tüür on Toronto ülikooli eesti keele ja kultuuri õppejõud. Erialaselt ettevalmistuselt kirjandusteadlane ja semiootik, õpetanud pikalt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia õppekavadel teoreetilisi aineid ja toimetanud käsitöö-uurimuste ajakirja Studia Vernacula. Laiemaks uurimisvaldkonnaks on keskkonnahumanitaaria. Ka siinse ettekande teema algas tegelikult küsimusest, kuidas meri ja seal tehtavad tööd meie kultuuris kajastust on leidnud.
~ ~ ~ ~
Lecture in Estonian: The Depiction of Smuggling of Spirits in Estonian Cinema and Literature
The end of World War One in 1918 launched a new era in Estonia. The ensuing Estonian War of Independence was fought in parallel with the rebuilding of the country, which had been part of the Tsarist empire. Business and trade with Russia were interrupted, spurring the search for new markets, goods and avenues of commerce. As Finland had not relaxed wartime alcohol prohibition, its Estonian neighbours gave them a lucrative helping hand with secret deliveries across the gulf.
The best-known Estonian film on this topic is “Firewater” (1994), which takes place in the 1920s on the northern coast of Estonia and portrays the intersection of varying concepts of honesty, justice, life and love. The conceptual predecessor of this film is Evald Tammlaan’s little-known play “The White Plain” (1937), which has several parallels with the film.
The topic of smuggling is also touched upon by the Canadian-Estonian writer Raissa Kõvamees in her 1962 novel “Randlased” (Coastal People). This work, in turn, inspired Juhan Smuul to create the stories for the “Muhu Monologues” series, which became the basis for one of Estonia’s most beloved comedy films of all time, “Here We Are” (1978). Smugglers, however, were replaced by herring haulers. How exactly did this reflect reality? Kadri’s presentation will explain it all!
Kadri Tüür currently lectures in Estonian language and culture at the University of Toronto. A literary scholar and semiotician by profession, Kadri is a long-time teacher of heritage technology at Tartu University’s Viljandi Culture Academy, and edits the handicraft heritage research journal Studia Vernacula. Kadri’s broader field of research is environmental humanities, where the topic of this presentation actually started with her research into how the sea and maritime related labour are reflected in Estonian culture.
